Hoonete Renoveerimise Süsteem
Kogu kasutusea jooksul puutuvad kõik hooneosad kokku niiskusega, potentsiaalse teguriga, mis põhjustab ajapikku korrosiooni. Esteetilised defektid võivad areneda suurteks kahjustusteks, mis seavad ohtu hoone konstruktsioonilise stabiilsuse.
Hoone kasutusiga oleneb osaliselt vertikaalse ja horisontaalse isolatsiooni toimivusest, kohandatusest veekoormustingimustega ning tõhusast sademevee äravoolust nii katuselt kui ka hoone ümbrusest.
Korrosioon niiskuse toimel on probleemsem vanematel, sageli sajanditevanustel konstruktsioonidel, kuid see võib mõjutada ka suhteliselt uusi hooneid, isegi pärast aastatepikkust kasutamist, kui projekteerimisel ja ehitamisel ei ole järgitud head ehitustava ega ole täidetud hoone kasutusnõudeid.
Niiskuse ja hooneosade vastastikusel mõjul võivad tekkida korrosiooni-, erosiooni-, seene- ja putukakahjustused.
Välise isolatsiooni puudumine
Kapillaartõus müüritises
Bioloogiline korrosioon
Telliste külmakahjustused
Vihmavesi – otsene mõju hoone fassaadidele, muu hulgas soklitele.
Kapillaartõus – niiskus, mis tungib läbi kapillaarpooride niiskest hooneosast seina kõrgematesse osadesse.
Veepritsmed – kaudne mõju, eriti soklitele, sillutisribalt või sellega külgnevalt alalt lendumise kaudu.
Äravool – hoonega külgnevalt alalt voolava või hoone ümber koguneva sademevee otsene mõju maa-alustele hooneosadele.
Lekked ja rikked – ootamatutest asjaoludest, näiteks torustiku purunemisest tingitud niiskus.
- külmakahjustused
- soojusjuhtivuse muutused
- pundumisest või kahanemisest tingitud praod
- materjalide muutused
- seinte lekked
- soolade kristalliseerumine
- lõhenemine soolade kristalliseerumise tõttu
- soolade põhjustatud rasked külmakahjustused
- ehitusmaterjalide struktuuri muutusi põhjustavad reaktsioonid
- lubja leostumine
- roosteplekid
- keemiline korrosioon
- mikroobide kasv
- vetikate vohamine
- sambla kasv
- seenekahjustused
Soolade destruktiivne mõju on alati seotud müüritise niiskusega. Soolad võivad imbuda vaheseina konstruktsiooni sisse vesilahuste kujul järgmistest veeallikatest:
a) sademevesi, äravool, heit- ja põhjavesi;
b) müüritises kapillaarselt liikuv vesi;
c) torustikest lekkiv vesi.
Mõnel juhul võivad ruumide seinad või põrandad olla hoone konkreetse pikaajalise kasutamise tõttu (nt väetiselaod, laudad, tallid) tugevasti soolaga saastunud.
Renoveerimisprojektid nõuavad hoonesse kogunenud soolade kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, et mõista korrosiooni ulatust ja levikut. Peamised niisketes hoonetes leiduvad soolad on kloriidid, sulfaadid ja sulfitid, nitraadid ja nitritid ning karbonaadid.
Niiskes müüritises olevate soolade põhitüüpide analüüs aitab tuvastada võimalikke hoone niiskuse allikaid. Näide
- Kloriidide ja/või nitraatide tõusnud tasemed võivad osutada maapinnaga seotud niiskusele.
- Suur sulfaadisisaldus annab märku happevihmast pärinevast niiskusest (väävliühendid).
- Nitraatide, nitritite ja ammooniumiühendite olemasolu võib viidata praegusele või endisele bioloogilisele korrosioonile.
- Betoon- või raudbetoonelementide korrosiooni käigus eraldub märkimisväärsetes kogustes naatriumi-, magneesiumi- ja karbonaadiühendeid.
- Sademeveest tingitud niiskus põhjustab tavaliselt ebaolulisi soolsustasemeid (erandiks on happevihm).
- Farmihoonetes oleva või kanalisatsioonirikete tagajärjel tekkinud niiskusega võivad kaasneda ammooniumi-, lämmastiku- ja sulfaadiühendid.
Oleme valmis vastama teie küsimustele seoses meie toodetega, edasimüüjatega ning sobiliku toote leidmisega teie ehitusprojektile.
