Kuidas Plaatida Välitingimustes Terrassi

Vuukideta põrand on nii hüdroisolatsioonikihi alus kui kasutuskoormust ühtlaselt jaotav jäik konstruktsioon alates põrandast kuni soojustuseni. Vuukideta terrassipõrand peab olema vee- ja külmakindel, kuna nende kihtide tugevus määrab põranda tugevuse. Seetõttu tuleb kasutada spetsiaalselt aluspõranda jaoks mõeldud kiiresti kuivavat põrandamassi. Põhjus on traditsioonilise vuukideta põranda mitmed puudused. Kõigepealt on see tavalisest tsementmördist, mis ei kindlusta vastupanu temperatuurimuutustele ega vajalikku elastsust. Samuti võib kauasem kuivamine põhjustada ehitustööde märkimisväärset venimist.

Veenduge, et vihmavesi saaks terrassipinnalt ära voolata. Vaid 1,5-2,5% kalde puhul on äravool tõhus, muidu tekivad keraamilistele plaatidele loigud, kust vesi imbub terrassikonstruktsiooni. Kõige parem on paigaldada aluskiht otse põrandale, kuhu võib kanda õhukesed u 5 mm paksused tsemendikihid. Kontaktkihtide kasutamine tagab ühenduse terrassikonstruktsiooniga.

Eriti just suure temperatuurimuutustega aladel võivad keraamilised plaadid oma kuju muuta. Selle kompenseerimiseks tehakse õigesti paigutatud paisumisvuugid. Kogemus näitab, et sobivaim on teha vuugid 5-6 m2 pinna kohta, täites nad elastse materjaliga. Samuti võib kasutada silikoonvuugitäidet, kui see pole nii vastupidav ja vajab mingi aja pärast uuendamist. Elastne mineraalne vuugitäide on vale valik, sest see ei sobi sagedase kasutusega terrassile. Pinnad võiksid ideaalis olla ruudukujulised, kuid külgede suhte ei tohiks mingil juhul ületada 2:1.

Siseõue all olevast köetud ruumist tungib veeaur lae kaudu ka terrassikonstruktsiooni. Jahedamasse kihti jõudes aur kondenseerub, tekitades viirge. Seetõttu tuleb ka aluskiht isoleerida. Sellel on kaks ülesannet: hüdroisolatsioonina on tegemist terrassi lisakaitsekihiga ja ühtlasi aurutõkkega. Ilma plaatidealuse hüdroisolatsioonita tungib vihmavesi hõlpsasti sügavamale konstruktsiooni kuni segukihini, põhjustades selle korrodeerumist ja lõpuks hävimise. Enne plaatidealuse isolatsiooni paigaldamist kandke peale elastne mineraalne kate. Spetsiaalsete liimsegudega saab plaadid otse sinna peale kinnitada, kompenseerides nii soojuslikke deformatsioone.

Juhtivate tehniliste uurimisasutuste soovituste kohaselt peab terrassi pinnaisolatsioon ulatuma külgneval pinnal vähemalt 15 cm kõrgusele. Isolatsioonikangas aitab vältida vihmavee plaatide ja seina vahelisse pinda tungimist ja sein ei märgu.

Tegemist on levinud konstruktsiooniveaga. Põranda ja soojustukihi vahele läbilaskmatu polüetüleenkile panemisel võivad olla ebameeldivad tagajärjed. Sel juhul võib läbi keraamilise pinna segusse tungiv vihmavesi koguneda kile peale, suurendades nii märgavat pinda. Mõistlik lahendus on kasutada segukihi ja soojustuse vahel geotekstiili (tavaliselt 200-250 g/m2).

Kui veel õnnestub terrassi sisemusse tungida, peab ta võimalikult kiiresti välja pääsema. Selleks paigaldatakse otse soojustuse alla ja hüdroisolatsiooni peale drenaažikiht, mis koosneb spetsiaalsetest drenaažimattidest või u 250 g/m2 geotekstiilist. Lihtsalt põhja all olevate kanalitega vahtpolüstüreeni paigaldamisest ei pruugi niiskuse ja veeauru terrassikonstruktsioonist korralikuks väljajuhtimiseks piisata.

Paljud ehitajad arvavad, et pinna saab veekindlaks vaid hästi paigaldatud plaatide, korraliku segu ja õigesti tehtud paisumisvuukidega. Miski pole tõest kaugemal. Ükskõik kui hea see plaan on, tungib vihmavesi ikka plaatide vahele, sest väikeseid ebatasasusi ja kriimustusi ei saa konstruktsioonis vältida. Nii hakkab ehitusmaterjal keemiliselt korrodeeruma, millele lisandub füüsikaline külmakorrosioon. Lõpuks võib kogu terrass laguneda. Seetõttu on täiendav hüdroisolatsioon väga oluline.

Kuna valatud põrand allub soojuslikule deformatsioonile, on oluline teha sellesse paisumisvuugid, mis jagavad põranda enam-vähem ruudukujulisteks (kuid külgede suhe ei tohi olla üle 1:2) aladeks. Vuugid on vajalikud terrassi kuju muutumisel ja plaatide vahele tuleb jätta samuti praod. Tavalise tsementmördi kasutamisel ei tohi vuukidevaheline pind ületada 4 m2, valmissegu puhul võib see olla märksa suurem: kuni 10, 20 või isegi 25 m2.

Nii plaadi- kui vuugisegu peavad deformatsiooni edasi kandma. Segu peab olema elastne ja sisaldama nii tsementi kui polümeerset sideainet, mis annavad kuivsegule võime kompenseerida plaadi mõõtude muutumist, mis on välistöödel oluline tegur. Seda tüüpi segud tunneb ära sümbolist C2. Tähelepanu: selle asemel jäika C1-sümboliga segu kasutades võivad plaadid pinnalt lahti tulla.

Oleks viga plaatida väljas samuti kui sees (kandes segu segukammiga põrandale ja vajutades plaadid segu sisse). Selline meetod ei taga segu ühtlast kogu pinnale laialiajamist. Plaatide alla võivad jääda tühikud, kuhu koguneb vesi. Võib kergesti ette kujutada, mis juhtub, kui temperatuur langeb alla nulli. Selle asemel kasutage plaatide kinnitamiseks kahepoolset meetodit: kandke segu nii aluspinnale kui õhukese kihina ka plaadile.

Sagedane viga terrassi ehitamisel on sama trapi kasutamine kui vannitoas, mis juhib ära vaid keraamiliselt pinnalt pärit vee. Terrass on erinev: seetõttu tuleb kogu vee ärajuhtimiseks kasutada spetsiaalseid kahesuunalisi trappe.